Vahel on vaja

Vahel on vaja, et lund sajaks.. Vahel on hea, kui päike punaseks kõrvetab.. Siis tead, mis on hea...
Tegelikult on kõik hea.. Igas veas peitub õppetund ja igas heas on killuke rõõmu:)
Mõnikord ma ei naera... Nii valus on, et tahaks klõpsata ON/OFF nupul, kui see oleks. Siis ei ole kedagi, kes ulataks oma õla, et saaksin kogu maailma valu sinna tühjaks nutta. Siis ma olen nii üksi, et see on lausa karjuvalt valus.. Aga ega keegi ei kannata seda, kui keegi hädaldab...
Vahel on vaja, et keegi maaliks sulle muinasjutu, kus sina oleksid inetu pardipoja rollis... Et no mis sest, et praegu on paha.. aga vaata aasta pärast...:)
Ja siis saab minust jälle õnneseen, kes lakkamatult naeru lagistab ja muredele julgelt vastu astub sirge seljaga.
Vahel on vaja olla kaua eemal... Et tagasi tulla oleks hea.
Vahel ma ei tulegi kunagi tagasi ja mõnikord ma ei lähegi:)
Mõnikord on vaja alla neelata väga mõru pill, et oskaks hinnata šhokolaadi.
Midagi ei tohi olla liiga palju ja kõike on vahel vaja, et oskaksid lihtsalt hinnata seda, millega oled liialt harjunud...
Ma mäletan kõike... Ja seda on olnud vaja... Need on olnud minu valusad õppetunnid.
Ma õpin veel. Ükspäev saab minust see, kelleks ma oma sisimas olen alati saada tahtnud... Ma veel ei tea, aga pole enam pikk tee selleni.. See on kohe- kohe üksele koputamas ja kohe- kohe ma saangi teada, kes ma olen, miks ma olen ja milleks see hea on:)
Homme olen ma teine...