Ma ei suuda ka rääkida..
Ma lihtsalt hoian ennast elus, et ei peaks surema. Ma lihtsalt seisan püsti, sest kukkumine ei oleks viisakas. Ma lihtsalt ei anna alla, kuigi võitlemine oleks liiast.
Ma tean, et ma ei tea mitte midagi.
Ma olen sama võõras oma elus, kui sina.
Ma tahaks olla kiire, kui tuul, vaba kui lind, terve, kui purikas... Õnnelik..
Aga.. Ainus, mis mul on, on üks pidev ja lõpmatusena näiv ellujäämiskursus..
Ja niiiii paljudel asjadel ei ole mõtet ega väärtust...
Ja üks väheseid väärtusi, mis mul on, ma andsin sulle.. Teadmata, et.. See lõhub midagi ära..
Midagi, mis nüüd on puudu, midagi, mis loodab, et keegi seob ükspäev mul silmad kinni ja viib mind kättpidi talutades minu unistustekoju.
Justkui elul ei olekski midagi muud pakkuda, kui.. Üksindust..
Ja.. Oma mõtetes oleme me üksi kõige rohkem..

Ma mäletan Sind..

Ma mäletan Sind..
Igas päevas on killuke Sind.. Ma kannan Sind kaasas..
Hoian Sind ligi..
Andun mõttele Sinust..

Ma mäletan Sind..

Kaosekeerised, halenaljakad pöörded..
Väsimus, ümbermõtlemised..
Enesehaletsus ja ilmselge kahetus..

Ma mäletan Sind,
Sest Sa elad mu südame südames..

Ma mäletan..
Sind..

You &me..

Ma võin minna..
ja ma võin tulla..
Jättes hinge
õhku pendeldama..
Ütlemata sõnad peakohal
kirvena kaikumas..

Ma võin karjuda..
ma võin nutta..
Andes ennast..
Jälle rohkem, kui sina...

Ma võin sind siunata..
Ma võin sind vihata..
Kuid iialgi mitte endale
sellega haiget tegemata..

Me suhe justkui püsibki minu valul..
Justkui proovikivi..
Justkui veskikivi..
Justkui hauakivi..

Ma endas valutan sinu valu..
Tunnen su käsi ja jalgu..


Sügaval südame südames
Su naer ja nutt
Kajavad vastu..


Kui isegi mu kõige pisem rakk
igatseb sind..
Võid ainult aimata,
Kui suur on kogu mu igatsus..

Külmavärinad..
Klomp kurgus.. Kirjutan..
Ma tunnen sinu verd endas
vemmeldamas..

Mina olen sina..
Sina oled mina..

Ma tundsin su endas ära!