Tarkusehambad

Kuhu ma peaksin panema kogu selle Armastuse , mille Elu on mulle kokku keeranud ja kingiks kaasa andnud?
 Kas segada see Kibestumisega, juua ära ja saada standardseks kassitädiks? Või anda kõik ära Tühjusele, kellel on alati ükskõik, kui palju ta saab või millest teda ilma jäetakse. Tühjus on alati tühi ja näljane.
Ühtlasi on tühjus mõnikord ka minu teine nimi.. Ise ka imestan, kuidas on võimalik, et tühi kott püsti seisab..
 Iga päev ketran oma tundeid edasi-tagasi ja enamus neist ei leia suubumiskohta.. Ongi lihtsalt edasi-tagasi, kuni tuleb uni.
 Iga päev vähemalt üks kord leian ma oma käe südamel, kui meenuvad need tunded, mis on seal kellegi jaoks.. Ja iga päev pean ma leppima sellega, et need tunded ei suubu kunagi kuskil mujal ega peegeldu tagasi loomaks ühinemise tunnetekeeriseid, kui selles käes, mis mu südant kinni hoiab.
 Lihtsalt.. Kogu see Armastus jookseb tühja möödudes Ajast, keda ma ammu enam ei märka.. Ajast on saanud lihtsalt kellaaegade jada ja justkui millelgi ei ole enam tähtsust. Ja justkui igast hetkest on kahju, kui käest lastud võimalusest. Reaalsus on lihtsalt hall argipäev ja mul oleks ilmselt tagumine aeg leppida, et draakoneid, ükssarvikuid ega printse valgel hobusel ei ole olemas.

Dance me to the end

Tüdruk istus tuimalt pargipingil ja proovis ennast rahustada, et kõik on ju hästi ja võibolla elu ongi selline.. Tuim.. Mittemidagiütlev ja kõik on sama.. Läänerindel muutusteta.. Kurbus proovis ära minna, kuid Tüdruk ei lasknud. "Ma ei ole veel lõpetanud", ütles väsinud Tüdruk.
 " Ma arvasin, et uues elus, mis mulle Õnn kinkis, on kallistused, hellused, puudutused, mängud, tähelepanu, tingimusteta Armastus.. Sain ainult raamid, mu tiivad kärbiti, öeldi, kuhu poole on normaalne lennata ja mis on viisakas. Ma ei saa enam aru, mis on mis ja kes ma olen.. Kaotasin ennast Usalduse libedal jääl ja kardan, et kukun" ,puistas Tüdruk südant. Kurbus vaid hoidis Tüdrukul käest, lootes, et ei juhtuks see, mida ta kõige rohkem kartis.
"Äkki sa vajadki seda pausi, tuimust, et anda aega oma südamele paraneda, sulada jälle tervikuks?Võibolla on see paus vajalik, et saaksid reastada oma mõtted ja väärtused tähtuse järjekorda, et ühel hetkel olla jälle tervik?", andis Kurbus endast kõik, et proovida Tüdrukut korrakski mõtlema muudele väärtustele, ent Tüdruk oli tühi. Jälle on kõik antud.
 Kuid ta ei teadnud, et Tulevikul, Õnnel, Armastusel ja Elul on juba plaan.. Mitte küll viimistletud ja täiuslikkuseni lihvitud, kuid nähes Tüdrukut sellisena, tuli see kiiremas korras käiku lasta.
 Kurbus hoidis ikka veel tüdrukul kramplikult käest, kui nad tulid.
 " Mu armas, ära heida palun meelt. Meil ei õnnestunud kõik nii eelmine kord, kuid proovime seekord ennast ületada, et leiaksid jälle üles Naeru, et saaksid teritada oma Mõistust vahedate naljadega, et saaksid tagasi tiivad ja et Ebakindlus asenduks Enesekindlusega. Me mõistame nüüd, mis on see, mida sa vajad, et seista kindlalt püsti, et tunneksid ennast turvaliselt ja tahetuna", ütles Armastus, justkui tundes ennast süüdi ebaõnnestumiste pärast.
 " Ja miks ma peaksin teid uskuma?", küsis Tüdruk väga kahtlevalt, sest olid ju nemad need samad, kes kogu senise jama kokku keeranud on. "Laske mul parem minna..", ütles Elus, Armastuses ja Õnnes pettunud Tüdruk. " Mul ei ole enam plaastreid, et kokku teipida see jama, mis mu südamega on tehtud. Mul on otsas kõik niidid ja nõelad.. Ma annan alla. Las jääda nii.. Las ma istun siin Kurbusega ja kui mul veab, kutsub ta oma sõbrad Alkoholi ja Tühjuse. Jätke mind.. Saan hakkama.. Polegi mulle seda kõike vaja.. Ja see Lootus vedage ka minema.. Väsige lihtsalt ära juba!" nuttis väsinud Tüdruk, sest tal ei olnud enam Usku.
 Vaikides võttis tulevik rabeleva ja tervavaid klaasikilde loopiva Tüdruku sülle.. Et minna jälle teele.. Edasi sinna, kust enam tagasiteed ei ole.
 "Ma kannan su ära, lihtsalt proovi mitte rabeleda.. Sa võid endale sedasi kogemata haiget teha ja mulle ei antaks seda andeks", proovis Tulevik Tüdrukut rahustada, kuid Tüdruk ei hoolinud.. Raevukalt peksis ta oma väikeste rusikatega Tulevikku, Rabeles, nagu tapamajja viidav loom.. Kuid keegi ei hoolinud, sest nad olid kindlad oma plaanis. "See lihtsalt peab töötama või meid lastakse lahti" ütles Elu.

Aeg kiirustas pöörlejaid, et ajakangas ennast kiiremini keriks. Et Piin ei saaks oma tööd teha ja et Tulevik jõuaks kiiremini kohale..

"Kahju, et Aega nappis ja me ei saanud teha uut, vaid pidime otsima olemasolevatest parima", ütles Õnn, tundes ennast veidi süüdi. Armastus aga ruttas lohutama" sellest ei ole midagi.. Ma ju andsin endast kõik, et Tüdruk saaks, mida tema hing iganes ihaldab, et tema unistused saaksid täidetud ja karbitäie plaastreid, et süda saaks paraneda. ma näitasin Talle ka salaja, kuhu Tüdruk oma südame mattis, et paranemisprotsess saaks kiiremini alata."
 "Jah.. Muretsemiseks ei ole üldse põhjust, sest andsin Talle oma kogemuse ja teadmised igast elu valdkonnast, mida Tüdruk kindlasti väga hindab, sest eelmine kord need ununesid", arvas Aeg
 " Kindlasti meeldib talle auto, millega ta tööd tegema hakkab", itsitas Lootus. "PANEN OMALT POOLT TALLE KA OSA ENDAST, ET TA SUUDAKS MÕISTA MIND TÜDRUKUS", lausus Surm monotoonselt, kellel oli kõrini sellest sädistamisest.
 "Ahh.. Pehmendame seda kiiresti Loovusega, et  Tüdrukut sellest välja aidata", ütles ära ehmatanud Õnn kätevärinal, kartes, et ei püsi oma ülesannete kõrgusel..
 Lootus aga kõlgutas jalgu üle maailma ääre ja naeris. Ei muretsenud üldse. "Tikkisin Tema kätesse võlupuudutuse, mis oskab Tüdruku hingekeeled helisema panna ja muudab müra jälle kauniks sümfooniaks; unetuse, et ta jaksaks ära kuulata kogu Tüdruku Kurbuse ja Üksinduse; keerutasin Tema sisse katkematu igikestva Kannatlikkuse ja Järjekindluse, sest kartsin, et Tüdruk ehk ei usu muidu enam, et paremini on võimalik. Et Elu on elamist väärt" rääkis soe Armastus unistavalt.. " Ma andsin Talle võime panna Tüdruk unustama, andsin soovi olla olemas ja kaitsta teda kõikide maailma hädade eest, millega ta oma elus kokku puutuda võib" targutas Elu takka.
 Jäi üle vaid oodata, millal Tulevik Tüdrukuga kohale jõuab. oodata, millal Enesetusk muutub uuestisünniks..

Demons

 Sometimes I feel like
all the demons in the world
find a safe place in my head..
 And oh.. They are playful
Games with my mind
are their masterpiece
They make you forget
the word "peace"

I often play along
Just to survive
Just to beat them
in their own game

I never live, though I never die
It's just the game we play

I give them a piece of me
And they feel winning
I seem to be defeated
But then I rise

Back from the dead
Stronger than ever
Just to make them
beg for their lives

I let them live
Im no killer
But I order them
to find a new brain