My Beautiful Princess

"Ta läks selleks, et mitte kunagi enam tagasi tulla", ütles Lein Kaotusele, kes kurvastas kõige rohkem". "Lase sel kõigel minna! Unusta, et tal olid need viivud sinu jaoks, rebi välja need mõõgad oma kehast ja vaata, homme paistab ühelt õmbluselt juba armkude", püüdis Lootus puruks Armastust lohutada, kuid armastus nuttis...
"Kõik, mida ma olen tahtnud on ainult anda, kuid minult on alati võetud rohkem, kui mul on anda ja nii, kestana, on mind jäetud alati üksi, sest siis olen ma väsinud ja jõuetu...Alati minnakse uut allikat otsima...", proovis Armastus Kaotusele selgitada ja Kaotus mõistis, õrnalt Armastusel pead paitades...
Kuid Lootus ei andnud alla- karjudes raputas ta Armastust! " See ei ole veel põhjus surra! Ei ole veel sinu aeg, sest sul on veel nii palju, mille nimel elada!!! See, et sa ei ole veel leidnud seda, mida otsid, ei tähenda,et see kõik ei oleks sind ootamas ja et võid kogu oma elu anda Kaotusele!!!"
Vaid Lootus nägi, kuidas Elu ja Surm selle peale noogutasid...
"SEEKORD TA PÄÄSEB...," ütles Surm Elule fakti konstanteerides."Mul on Talle veel nii palju anda, liiga palju on teda ootamas..Ma olen talle kudunud õnnesalli, kuid ta peab veel veidi ootama," ütles Elu Lootusele..
"Kui ma vaid saaksin, läheksin kiiremini edasi, sest minu võimuses on parandada kõik haavad", ütles kaastundlik Aeg, kuid Surm ja Elu raputasid ainult pead... "Me ei saa kelleltki võtta nende õppetunde",ütles Elu kurvalt.."Täpselt samamoodi peab nüüd Armastus õppima elama armidega, kuid ta ei unusta iial, et on armastanud".
Ka Surm teadis, millest Elu räägib...

Kui häda häes, on kõik kaevud härgi täis...

autor offline l-e-s-t-a [vasta kirjale]- [teie kirjavahetus]
kellele online ancool
saadetud 23.02.2008 - 07:10anna spämmist teada
loetud 23.02.2008 - 14:48
vastatud -
in_read
ma kahetsen väga et tulin sinna,aga samas on hea meel kuna sain poisile õnne soovida.raske oli vaadata kuidas keegi teine sõidab minu asemel sinu autoga.ma poleks yles tulnud,aga tegelikult miks yles tulin oli mul põhjus.see muidugi ei vabanda mu käitumist,aga sina ei tea kui raske on näha armastatud inimest kellegi teisega.kus juures poja oli yllatunud ja ma nägin ta silmis seda,et see oli positiivne.ma tean et ei saa midagi enam heaks teha,aga ma loodan et sa mõistad mind.loodan et suudad andestada mu käitumise,telefoni kõned ja sõnumid.ma ei mõelnud sel hetkel mida mõtlesin.aga sellessuhtes sa tead mind et see mees kes su autoga sealt ära sõitis see mind ei takista.mul on kahju.......
. . .

Vastus.

Kahju on muidugi, et sa tegelikult ei arene, kuigi väidad, et oled palju õppinud... Sellest ei ole ju kasu, kui sa ei ole õppinud õpitut rakendama.
Kahju on, et sa Fredi sünnipäeva minu jaoks ära rikkusid.. Millal sa ükskord aru saad, et Fredi on laps... Neile on antud ülim võime andestada ja unustada...
Aga lause, et ma ei mõelnud sel hetkel seda, mida mõtlesin... Sellest lausest võib vabalt järeldada, et sinu areng võrdub lausega "tule eile meile, too homne leht ka kaasa"...
See võib isegi patoloogia alla kuuluda...

Yllatused on elu viies element:)

Hüvasti jätmata

Sõnu polnud. Polnudki vaja.
Ka pilkudes helises pilge.
Lõime puruks koosoldud aja.
Ja kumbki ei korjanud kilde.

Sinkjas naeratus huulil, sa läksid.
Jäi hingeaur rippuma õhku.
Seda vaadates taipasin äkki,
kui õudselt külm on see õhtu.

Lõige

Igal pool viibib Ta võõrsil.
Vaim, kes ei kehane, kohane,
kõigest näeb läbi,
aga ei näe iseennast.

Ta armastus aurub keevaveeallikana.
Ta liigub nii kiiresti, et näib,
nagu Ta püsiks paigal.

See paik on kõikjal ja kõiges,
alati kaugel.
Kõik tunnevad Temas end ära,
tundmata Teda.

See tüdruk ei tule enam, ta teiseks
on saanud.
Puuks või kiviks või tuuleks või
kust mina tean.

Üle kuristiku...

Ma ütlen: armastus. See pole vale.
Kui tahad kuulda, tule lähemale.
Kui tahad tunda, tule päris ligi.
Kuid rohkem ma ei ütle ometigi.

Ma ütlen: armastus. Ja kõik on öeldud,
Mis? Ma ei kuule hästi, mis sa küsid.
Jah, kõik võib olla. Jah. Võib-olla möödub.
Kuid imelik, et ta nii kaua püsib.

Settimine

aegamisi musse tuleb rahu
settib kõik mis olnud hajali
see mis ära minusse ei mahu
jääbki mööda ilma laiali

osa sest jääb minu sõpradesse
vahel kaugelt vastu kajades
nii ka nemad jäävad minu sisse
elan surmani neid vajades

Mossitus...

tahtmatult lõikan end lahti
maailma heledast raamatust
küsid mis minuga lahti
ning sinu hääles on saamatust

valede magusat prahti
tõsidus varjab kui tüll
sinustki lõikan end lahti
küsid on valus on küll

Taraa:)

Eile oli vahva õhtu, kui see hirm öö ees ei oleks korraks seganud.
Otsustasin, et no ei.. Aitab küll sellest alkotamisest- elu tahab elamist.. Et mitte öelda, et alko lihtsalt otsa sai ja juurde muretsemiseks ei jätku kapitali:)
Kõik on mõtlemises kinni:)
Nojah.. Ja siis hakkaski öö tulema ja mõtlesin, et kuidas nüüd siis olla ja kuidagi ei tahtnud ära mahtuda endasse...A siis mul tuli meelde, et mul jäi Sugulasega üks jutt pooleli ja see annab hea võimaluse talle helistada ja asja teha, et tegelt olen ma julge kui öökull, mina ju ometi ei põe mingit öö tulekut..Ma ei saa seda endale lihtsalt lubada:)
No mõeldud, tehtud. Helistasingi. Toimus jällegi üks tõsine arenguvestlus, nagu alati, kui meie kaks mingitpidi kokku puutume, aga see ei olnud üldse peamine.. Sugulasel on madal hääl ja kui ta oma teooriaid räägib, siis ta teeb seda üsna monotoonse häälega, mis oli nii uinutav, et mingil hetkel ma talle teatasingi, et kle... Mul tuli uni ja ma nüüd lõpetan:)
Peakski hakkama talle enne magamaminekut helistama:)
Heh.. Ja mõned tarbivad unerohtusid:)
Tegelikult on ainult Sugulase numbrit vaja:P

Välgatus..

Kui keegi ei saa kedagi omada, siis ju puudub ometi võimalus kedagi kaotada... Pika mõtlemise tulemusel avastasime Sugulasega, et tõesti, me ei saa kedagi kaotada, kuid kaotame osa endast... See tegi kõik veel hullemaks, sest kerge ju on mõelda, et kaotad kellegi, kuid kui kaotame neeru või mingi muu organi, on see ikka kole küll.. Osa endast on ikka osa endast...