Kadunud inimesele..

Kui ma istutaksin õunapuu, siis kuhu ja millise? Kui tugevad peavad olema juured, et juurduda ja võtta omaks uus keskkond? Kui lõigata juured ära, mis siis saab?
Loodus võiteb ennast elule?
Või ei näita välja, et ta on surnud..
Minu esimene mälestus sinust oli, kui ema mind pimedal teel sinu kukile tõstis.. Kohutav, kuidas ma kartsin-isegi nutta ei julgenud.. Ema sai arvatavasti aru, ja poetas, et ära karda, kuid sinust õhkus ükskõiksust ja külmust..
Sellest ja veel paljudest seikadest võin järeldada, et sulle on omane peita ennast iseenda eest teravate naljade ja kujutletava enesekindluse taha. Sa ei armasta kedagi, sest see pole sinu võimuses.. Sest sa ei armasta ennast..
Sa peidad ennast tarkuse taha, mis ei too kellelegi õnne, sa mõtled teaduse ja usu enda jaoks lahti, mõistmata, mille jaoks tegelikult need teadmised on, millest need on tekkinud ja milliseid eesmärke need meie maailmas teglikult teenivad.
Minu teine mälestus sinust on sina meie suures toas kitarri mängimas, palju rahvast oli, kuid ma ei mäleta kedagi teist. Sina tõusid minu silmis esile.. Sa mängisid haaravalt viies mind kuhugi mujale, kus ma varem ei olnud käinud..
Kui palju kordi sa oled tundnud, et oled alguses tagasi? Kui palju kordi sa oled tundnud, et oled alguses tagasi puhta lehena? Sa teostasid ennast, aga sa ei ole õnnelik?
Minu kolmas mälestus on sinu nätsunärimine ja kui ma küsisin, et mis sa sööd, siis sa ütlesid, et sinul on selle jaoks veel vara.. Ma tahtsin tegelikult jubedalt sulle tõestada, et tegeliult olen ja juba väga suur tüdruk ja et usalda mind ning sa näed, et nätsu nätsutamine ei ole just kõige suurem teadus:)
Kergem on ju öelda et ära tee kui anda võimalus. Kergem on tänitada, kui olla toeks.
Minu neljas kindel mälestus on esimene armulaud ja sellele eelnev pihtimine.. Mul oli ilusti selgeks õpitud esimene lause, mida kappi kobides öelda ja paar pattu ka välja mõeldud sest ega ma päris kindel ei olnud, mis see patt on, aga kui ilma nendeta ei saa, siis tuleb need välja mõelda, muidu ei sobi ma konteksti..
Siis sa saidki teada, et olen olnud emale paha laps ja ei ole vanainimest üle tee aidanud.
Ma mäletan su toa lõhna, kui me emaga aegajalt sinna külla tulime.. See oli tegelikult sinu lõhn..
Minu esimene armulaud oli vaikne aga minu jaoks tähendas see palju, sest ma ei pidanud enam uksi paugutades kirikust välja minema, näitamaks oma arvamust sellest suurest diskrimineerimisest.
Ja varsti pärast seda sa läksidki.. Kuskile ära..
Sa oled loobuja ja oma õiguse taganõudja suutmata ennast integreerida, sa ei näinud enam siin kohta.. Tean seda tunnet.. Lihtsalt ei kuulu enam konteksti..
Tunned, et sina oled läinud hoopis teist suunda kui ülejäänud sinu kõrval..
Me kohtusime uuesti, kui Fredit ootasin.. Mul ei oleks enam sind väga vaja läinud, kuid tahtsin teada, kas sa tahad ka Fredi puhul kaugeks kõrvalseisjaks jääda, mida sa ka tahtsid.. Võimalik, et sa ei teadnud isegi, mida sa tahad või millist seisukohta võtta.
Nüüd, tänaseks on mul sind vaja- ma tahan teada, millised on minu juured, ehk kes mina olen, kust ma põlvnen ja millised on minu sugulased ja kes oled sina.
And dont give me that bull shit, et sul pole mulle midagi pärandada.. On küll! Sinu mälestused, headus ja rõõm! Juured!

:)

Lendamine on lihtne... Lihtsalt pead linnuna sündima:)
Kooruda munast, teha esimesi sirutusi, tunda linnu nälga ja siis juba võibki proovida lennata:)
Tegelikult on Nekrassov mulle korraliku ajuloputuse teinud ja tunne on, nagu praeks omas mahlas ja suutmatus kogu infot hallata, ajab mind hulluks.
Tekib tunne, nagu ma alles nüüd hakkaks aduma, mis mu ümber maailmas toimub ja mis mida mõjutab ja kuidas tuleb elada..
No pole viga. Mul on alati võimalus õppida ümber ja oma vigu parandada, paluda andeks, kui ma olen valesti teinud ja anda ka teistele võimalus, kui nemad on valesti teinud:)
Hetkeseisuga olen veel hajevil, sest ma ei suuda kogu seda infot integreerida, kuid ülimalt õnnelik vaatamata kõigele:)
Sain prioriteedid paika. Oleks pidanud sellest juba aastaid tagasi alustama:)
Töö tähtsustamine ja esikohale tõstmine ei ole kedagi õnnelikuks teinud ja see oligi minu suurim viga.
Nüüd olen targem ja nii rahul eluga, sest mul on nii palju veel teha ja nii paljudesse punktidesse jõudmata, mida ilmtingimata teha tuleb:)

Thank You for the lesson..

Sa koputasid õrnalt mu uksele.. Ma olin valmis Sind vastu võtma, oma elu jagama.. Ma olin nii palju armastust Sinu jaoks kõrvale pannud, et sellest oleks piisanud Gruusia sõja lõpetamiseks.. Ma olin Sinu jaoks valmis pannud lugematul hulgal naeratusi ja pehmeid paisid. Ma ootasin Sind kui Inglit taevast, kui Kedagi, kes oleks tulnud mulle armastust õpetama... Kedagi, kes oleks pannud mind naerma, kui süda tilgub verd, kedagi, kelle puudutus oleks pühkinud mured mu teelt.. Kedagi, kelle eksistents oleks mulle andnud veel ühe põhjuse olla elus.. Olla olemas, sest mind vajatakse..
Sa koputasid veelkord... Tegin kiirustads ukse lahti, sest olid ju ammu ootatud ja ei tahtnud, et Sa ümber mõtleks.. Kui Sa tuppa astusid, ma tundsin, kuidas iga minu rakk kiirgab õnne ja annab endast maksimumi Sinu jaoks.. Sa ei pidanudki muud tegema, kui lihtsalt olema.. Ma ei näinud ühtegi ületamatut raskust ega ka takitust oma teel, sest mul ju oli minu Õnn:)
Ühel hetkel, kui Sa minu kujutletavast Sõbrast nähtavaks muutusid, ma nägin Su silmis pisaraid... Sina tundsid, et oled valel teel... Veel oli liiga vara anda maailmale lootust ja põhjust muutumiseks.. Sina polnud valmis eluks meie väljamõeldud maailmas keset egregore, ebajumalaid ja enesehävitamist..
Sa ei olnud veel valmis... Või ei olnud mina... Sind armastades ja Sinu tahet austades ma lasin Sul minna, oodates Sind alati tagasi..
Sa kindlasti tuled.. Võibolla teisel kujul või teisel moel.. Ma tunnen Su ära..
Ehk olen selleks ajaks juba parem, osates Sind hoida ja kaitsta ning Sinu eest võidelda.
Mine mu armas.. See oli Sinu valitud tee, mille pead läbi käima enne, kui tagasi tulla saad.. Või minu õppetund, mida kalliks pean..
With all my love...

Pealkiri

Justki vahedad noad oleks järsku leidnud tee minu hallolluseni.. Justkui närbun..Kaotan mõtte ja lennutan ära värvilised unenäod ja roosad prillid.. Mõned asjad on jube ebameeldivad nagu kohvipuru suus või mooniseemned hammaste vahel.. Aga ma arvan, et homne on parem ja ilma vihmata... Ilma..
Naljakas sõna on ilma.. Mõni paneb oma vaesele vastsündinud lapsele Ilma nimeks...Kas see ei määra jube sellest hetkest väikese imiku saatust olla alati ilma kõigest, millest on võimalik olla ilma.. Ka nimest.. Kas see ei ole mitte vanemate (vaimu)vaesuse virvendus peegelsiledal otsmikul?
Ilmaruum on küll tuletatud teistest sõnadest, kuid praeguses kontekstis kõlab see just kuidagi valusalt kriipivalt.. Kogum tühjust, sest ruum on jäetud ilma varasemast täiusest..Aga ehk see tähendab hoopis seda, et ring sai täis? 380 kraadi on läbitud ja nullpunkt on kolinal tagasi?
Ükspäev ma mõtlesin( õigem oleks öelda öö, sest öös on rohkem asju) palju kaosest, vabadusest ja armastusest ja õnnest..Ja jõudsin järeldusele, et kui kõik kolm on maksimumis, olemegi jõudnud kaose ukse taha...

:)

Ka seeme võib öelda: mul on juured, tüvi, lehed - nad on tõepoolest olemas, kuid soodsa pinnase puudumisel sureb seeme kordagi kasutamata sellist eluvõimalust.
Ühesõnaga, kui ma selle valemi nüüd enda vaatevinklisse taandan, siis ma olen miljonär ja mul on see maa, mida ma tahan ja kõik mu taimed ja puud on juba istutatud ja saunamajake püsti, kus talv üle elada... Lissalt mul puudub jackpotiga lotopilet..
Eksju...
Ja teiseks võib sellest ka järeldada, et mul on ikka julmalt potensiaali:)
Idamaades on jällegi tabav ütlus, mida võib taandada nii kehale kui millele tahes: "Alles siis, kui loojub päike, näed, et maailmas leidub tuhandeid tähti". Seda võib öelda ka nii: "Andes millelegi eelistuse, jätad sa enda vaeslapse osasse teiste, määramatult rohkemate võimaluste suhtes"
Mh.. Et siis see, et ma olen otsutanud lotoga võita, tähendab seda, et ma olen jätnud ukse taha, kõik sõbrad ja tuttavad, kes tahaksid mulle neid miljoneid ise anda?.. Või nojah.. Araabia on mul jah veel avastamata..Naftašeigid ja...

Desert in my mind..

Ööliblikate karjuv valu
kui koidab päev..
Tõusev päike kuu käest palub
Ühte hetke veel..

Varjuta ära see maa
las ma nutan, kui tahan
Valesid, pettumust kullata
vaevalt, et maailm vajab..

Ma tulen tagasi
kui kõik algab otsast..
Siis tulen ja säran vargsi
Võtan igat päeva, kui viimast..

Kuid täna..
Ära luba mul ärgata..

Go...

Nüüd enam mind lapsed ja lilled ja rohi
Ja kassid ei ajagi naerma
Nüüd enam ma'i küsi või' tohi
Ma nüüd lähen kaugele kaema

Ma lähen ja naeran nüüd keda ma tahan
Ei enam te keeldudest hooli
Naeran välja te kübarad mantlid ja raha
Ja enam ei lähegi kooli

Ma lähen ja naeran nüüd enam ja enam
ja ma hakkan ennastki naerma
Ma usun et naerda on nutmisest kenam
Ja seda ma lähengi kaema

Mu endasseusk muutub uuestisünniks
Näeb Maailm nii naljakas välja
Et kes seal ka elaks või sureks või sünniks
Ma lähen ja naeran ta välja

To...

Iha hinged on kurbuse roostes,
sellepärast ei käi.

Kui saaksin
läheksin joostes,
paljajalu- ja päi.

Kaotasin tasakaalu
Sinu silmade jääl
ja usalduse luu
murdus.

Valu
vaakuv varesehääl.

Its time...

Nüüd küllalt mulle sellest totrast plikast.
Ta küljes niigi kaua riputud.
Nii vaimuvaest,nii vaimutsemisrikast
ei ole teist.Nii noort ja rikutud.

Tol ööl ,kui üle pea ta tõmbab teki
Ta seest ma lahkun ainsa ohkena.
Üks kaotab häbi,teine häbipleki
ei teagi, kumb meist kaotab rohkema.

Maltsatõbilane

Üldiselt olen ma juba suht hullumiseni lugenud kõike, mis puudutab ökot ja kasvatamist ja istutamist ja kuidas ja mis ja millega:)
Kui ma oma "tõotatud maa" ükskord kätte saan, siis üks asi, mida ma kindlalt kasvatama hakkan, on tubakas:)
Seemnedki on juba tellitud ja vot niimoodi lasen hinnatõusu lihtsalt üle:)
Ja ega peedi tegemine ka keeruline pole.. Ükspäev, kui külla tuled, võtan oma veinikeldrist omatehtud marjaveini lahti mida saad nautida koos oma kätega keeratud suitsuga terassil päikeseloojangu eel:D
Muidugi me võime veel sauna ka minna... Kasevihad on juba ammu kuivanud.. Või meeldiks sulle hoopis aurusaun koos mullivanniga?
Äkki on sul kõht tühi.. Tohin ma sulle pakkuda omasuitsetatud lesta värske kartuliga?
Või tahad hoopis piparmünditeed.. Oot, kohe lähen korjan sulle paar lehte tassi sisse.. Soovid sa sidrunit ka? Lähen siis võtan kohe puu pealt ühe.. Äsja korjatuna on nad kõige paremad:)

Millal sa viimati seenel käisid? Tahad, läheme minu metsa.. Ma olen sinna igasugu erinevaid seeni istutanud, millist sina eelistad, siis tean, kuhu võtta suunda:D
Kas sa seedripähkleid oled söönud.. Tule, ma annan sulle. Nendest saad palju vitamiine.. Või eelistad sa hoopis sarapuupähkleid?
Või need on liiga rammusad? Läheme nopime mustikaid.. Naabritädi just tõi lehmapiima.. Teeme mustika-piima kokteili steeviaga:)
Ei taha veel koju minna? Ei ole hullu midagi.. Sa võid meie saunamajakeses ööbida, kohe toon sulle sinna puhtad linad, tekid ja padjad:)
Mis kell sa hommikul ärkad, et siis tean, millal sulle kohviube korjan ja ära röstin, et saaksid värsket kohvi?

Now its safe to turn off your brain:D

Kui te peaks teada tahtma, kuidas möödus mu sünnipäev, siis te võite juba ette muigatada:D
Hommik algas ilusasti ja paljutõotavalt- kell miski pool seitse hommikul kohv voodis ja roosa sisuga hallikasrohelise kaktuse võrra rikkamana..
Kapitaliga on mul viimasel ajal alati mingid hämarad lood( enamasti seda ei ole), seega mõtlesin, et no tööl tuleb midagi korraldada, et istume või midagi.. Istusin oma roosas hommikumantlis, jõin kohvi ja jõllitasin eelmine õhtu valmis kokatud makarone hakklihaga ja idee oligi olemas... Kapist leidsin ühe Tsernobõli tomati( muidu täitsa Eesti oma, aga kosmiliselt suur), pool pikka kurki( ja ei arva siin midagi, mis teisest poolest sai), porrut ja sedasi te oleksitegi mind mind leidnud kell 7 hakkimas suure hooga:)
Ettevalmistused sujusid perfecto kui välja arvata, et Fredil ei ole kingi, nii et tuli minna ülikonnas ja tennistega:).. Ja oligi aeg minna Fretsi aktusele.. Poolel teel sinna tuli pähe, et ennemuiste ikka kiputi õpetajatele lilli viima, et no.. nad on ehk ka vaeva näind või midagi sinnakanti.. Kimasin siis Sitsi tänavale lillepoodi, ise õnnelik, et kedagi ei ole ees tolknemas, et saan oma hüved ruttu kätte, kui teatati minu pangakaarti nähes sulaselges vene keeles, et Meil EI saa kaardiga maksta!
No mis mõttes!!! Kogusin ennast ja ei lasknud oma heal tujul mitte raugeda, seades autol sammud säästuka poole.. Kuskilt oli nagu meelde jäänud, et nad seal miskeid potililli müütasid... See oli tõeline bingo.. Sain terve roosikimbu.. Ilma juurteta ja puha! Jube lahe!... Pärast kümmet mintsa sabas seismist ma suutsin ikka veel naeratada, kuid pärast kahekümne minuti möödumist hakkasid kõik Kopli parmud kuidagi eriliselt haisema, vanamutid käisid närvidele ja müüjad tundusid nagu teod kurvis.. Pärast 25 minutit tundsin, et kontsad ikka ei ole minu jaoks, kõik parmud said minult "kui pilgud tapaks" pilke ja oli tahtmine selle sama maltsakimbuga kõik laiali ajada.. Ostku oma piim ja kaks troinoid siis, kui mind ei ole! Pärast kolmekümmet minutit ma lihtsalt trügisin inimestest mööda kassani ja teatasin,et mul on aktusele minek ja nüüd maksan mina! Ma eirasin kõiki üllatunud pilke, maksin ära ja olin kole õnnelik, et eluga pääsesin, sest lisaks kõigele olin ka veel invaliidi kohale parkinud.. Ehk keegi sellepärast ei julgenudki midagi öelda.. Ajuinvaliid või midagi ja mine neid hulle tea:D
No nii.. Väikese hilinemisega ja lõõtsutade me sinna mingisse imepisikesse raamatukokku jõudsimegi. Aktus nagu aktus ikka, pilt tehtud, kuidas Märt kiituskirja üle annab ja paar laulu vahele ja läbi see üritus saigi.. Mul edasi orgunnitud, et mul emme tuleb minu juurde Fretsi hoidma seniks , kui ma tööl olen ja et siis saab kohe peale tööd Vaida poole ajama panna. Jah.. Emme tuli, lilled ja puha meile mõlemale Fretsiga ja rääkis, kuidas ta meid armastab ja asjad, samal ajal krõpsupakki Fredile andes..
Noo... Ma nagu selline öko veidi peast onju.. Et no.. Ta niigi pidevalt haige ja kahvatu, et pole nagu minu arust vaja kasvavale lapsele mingit säilitusainetekomplekti sisse sööta eksju.. Tundsin, kuidas veri hakkab pähe juba lööma, kuid katsusin ennast ikka maha rahustada, et no las olla, ta tubli poiss old ka ja ... Millegagi sai emme igal juhul veel hakkama nii, et ära minnes ma unustasin oma telefoni maha:S
Tööl läks jube ruttu kõik, aeg lausa ületas ennast, õppides jooksma ja helistab vahetult enne tööpäeva lõppu emme, kes rõõmsa häälega teatab, et nemad on nüüd Stromkal, et mingu ma sinna järgi.. Bljaad...Mõtlesin, et mul läheb silme eest mustaks... Proovige ise tipptunni ajal sünnitusmaja poolt tulles Kolde ristmikul vasakpööret teha !!!!! Korraldasin skandaali, et no mis te nüüd sinna ära kaotasite? Mul ju kõik valmis mõeldud, et kuhu ja kuidas ja mis järjekorras.. Ütlesin, et hakake nüüd ruttu koju minema, et sinna ma neile küll järgi ei lähe! Emme siis kukkus vabandama, et laps kole kahvatu on ja mis me seal hoovi peal ikka oleme... rrraaaaahhh!!! Ei saanud nähvamata jätta, et ostku aga veel krõpse kokku ja ärgu järgmine kord coca-colat unustagu, et siis saab ta kindlasti oma tervise ja jume tagasi!
Heliseb 15 min. pärast uuesti telefon, et kuule, me läheme "Nisu" peatusesse, tule ja võta Frets sealt peale!! No siis ma mõtlesin küll, et ma hakkan röökima!!! Ma ei ole kolm aastat ühistranspordiga sõitnud!! Kust kurjam, mina tean, kus on "Nisu" peatus, ah!! Emme siis seletab, et no Karmarksist järgmine peatus!! Mis asi on Karmarks???!!!! Et kas vana Minski poe juures we? ei sealt edasi, et kas ma olen loll ja ei tea, kus seal Selver asub!
No raibe! Loobusin ja ütlesin, et tulen sinna siis jah, ise mõtlesin, et kui ma peaks emmega Aliast mängima, siis see oleks kindel surm kas tema või minu jaoks!! Äkki saaks Darwini auhinna ka.. Ikkagi teadaolevalt esimene, kes Aliast mängides surma saab:)
Kolde ristis oleksin äärepealt bussiga lähikontakti teind.. See ei näinud mind ja kukkus nikerdama seal rismikul.. Hetkeks unustasime mõlemad bussijuhiga käed signaali peale.. Mõtlesin, et mida veel!! Jõudsin siis peatusesse ja seal nad olidki.. A see on miski nõme peatus, et no.. Bussitaskut ei ole ja kui buss peatub, siis on üks sõidurada nagu kinni. A mul just buss ees, et jee, saan lapse ilusti peale võtta, et ei takista asjatult liiklust, kui järsku oli mul taga ka buss, kes tuututama kukkus! Ossa, kus ma ehmatasin.. Emme oli ka nii ähmi täis, et jättis autoust kinni pannes Fretsil jala vahele.. Nii.. Mul oli nuttev laps, tuututavad bussid ja katkised närvid!!!!!
Õnneks jõudsime ilma suuremate sekeldusteta Vaita ja kohe mõnuga istusime Mamyga maha ja suitsetasime kohvi lürpides...
Mõtlesin, et Trinzuga oleks vahva suhelda täna.. Teeks mingi vaikse sünnipäevaõhtu peaaegu kahekesi..
Njaah... Trintzu ütles, et tema jõudis hommikul kell pool neli koju, et millal sa magama said:)
Ma võin kätt südamele pannes vanduda, et eile oli vääga sinine teisipäev ja koomiksist tuttava mõttemulli sees oli minul ainult voodi:)

Peresisesed vestlused...

* Mul oli Isiklik teade " Ükspäev lähen mina ka reisima"

fredy says (11:46):
i love you
Kata says (11:46):
I love You more
fredy says (11:51):
ja millal
fredy says (11:51):
tahaks küll
Kata says (11:52):
oot mis
Kata says (11:52):
millal
Kata says (11:52):
mida sa tahaks
fredy says (11:54):
vaata oma isikliku teadet
Kata says (11:54):
:)
Kata says (11:54):
aa
Kata says (11:54):
eksole
Kata says (11:54):
aga no vat sellega ongi Nii
Kata says (11:55):
et ma ju Ei tea, millal mul oleks võimalik minna
Kata says (11:55):
aga ma igal juhul läheks
fredy says (12:07):
kui sa endale 50000kr muretsed siis oleks lahe
Kata says (12:07):
mis siis teha saaks

fredy says (12:08):
reisile minna
Kata says (12:08):
:)
Kata says (12:08):
kuhu sa minna tahaks
Kata says (12:08):

fredy says (12:10):
new york
Kata says (12:11):
ohoh
Kata says (12:11):
mis sa seal teha tahaksid
Kata says (12:11):
ja miks see koht
fredy says (12:14):
sest seal juhtub kõige rohkem õnnetusi
Kata says (12:15):
iccc
Kata says (12:15):
ja meie sinnamineku kasutegur oleks
Kata says (12:15):
saada õnnetustest osa või olla kohapeal õuduste tunnistajaks
fredy says (12:16):
ei
Kata says (12:16):
mis siis
fredy says (12:19):
otsime üles ruumi kus saab ennast 1000 aastaks ära külmutada
Kata says (12:19):
ja siis
fredy says (12:21):
noh siis nii edasi nagu futuraamas
Kata says (12:21):
icc
Kata says (12:21):
aga.. mis siis saab, kui ei lähe edasi Nii nagu Futuramas
Kata says (12:22):
äkki me suremegi seal sedasi ära, et maailm saab otsa vahepeal hoopis
Kata says (12:22):
ja ainus, mis me seal olles saavutanud oleme, on see, et me ise oleme röövinud oma elust palju aastaid
fredy says (12:26):
minu meelest pidi maailma lõpp olema 1000000 aasta pärast
Kata says (12:26):
:O
Kata says (12:26):
milliste andmete põhjal sa seda järeldad
fredy says (12:27):
selgeltnägijate
Kata says (12:28):
mhmm
Kata says (12:28):
samas .... kui see kasvuhooneefekt siin süveneb, siis me seisame silmitsi hoopis jääajaga..
Kata says (12:29):
ja .. kui on jääaeg, siis põhimõtteliselt ei ole meil vaja ennast külmutada kuskil, niigi oleks siis külm..
Kata says (12:29):
aga.. kes see selgeltnägija oli, kes sedasi arvas ?
Kata says (12:29):
Läksid ka tõlkes kaduma?

Mis te ütlete??!!:O
Ma olen elus???!!:O
Hell Yeeah!!!!!!!!:P

Vat sis:)

Kummalised käigud on sellel elul, ma ütleks... Ma olen täpselt kaks nädalat ja neli päeva elanud ilma ühegi sendi oma rahata, aga ma ei ole kordagi kannatanud selle aja jooksul millegi puuduses... Eile ostsin Sõbra antud kütuserahast paar pakki suitsu ja leidsin ennast mõttelt, et aga kui nüüd haigusraha ei tule, mis ma siis ülehomme teen? Ja vastust ei pidanud kaugelt otsima... Tuli vana Sõber, keda mingi miljon aastat näinud ei ole, mulle Büroomaailmas vastu ja logish, et kohvitada vaja... Ja no tuli jutuks, et kuidas ja mis. Rääkisin siis naerdes, et vat selline seis, aga mind see ikka ei morjenda ja ikka on kõik lill.. sõna lausumata võtab tüüp rahakotist 500 eeku ja ütleb, et kui tal otsas on, siis tuleb küsib minu käest ja et ilma rahata pidavat sitt elada olema:)
Nagu annbeliivebõl...
Tähh kaitseinglitele:D

Kodumaata mees...

Mina ei ole sinu otsingutel ei sihtpunkt ega ka kaasteeline.. Sinu jaoks olen võimalus lõigata ennast välja oma elust või tuua sellest täpselt nii palju kaasa, kui ise tahad. Mina olen sinu paus ja tagahoov, kus on rahu ning vaikus.. Ei ühtegi nõudmist ega soovi, sest ma tean, kes sa oled. Ma annan sulle kodusoojuse ja teadmise, et sa ei pea olema keegi teine, kes sa ei ole.
Sa ei pea kartma, et sa mulle haiget teed, sest seda sa teed nagunii, ilma et sa isegi teaks. Võimalik, et ka mina sulle..
Sa ei ole minu jaoks, nagu ei ole ka mina sinu jaoks, kuid me oleme üksteisele puhkus nendest, kellede jaoks me oleme.
Sa oled keegi, kes ei küsi liigseid küsimusi, sest sa ei taha, et sulle valetatakse. Sa viid mind ära minu maailmast ja tutvustad mulle oma maailma, mis on minu jaoks nii kauge ja võõras, kuid sellepärast ongi põnev.. Sa kuulad mind ära, kui ma nutan ja lubad asju, millel mõnikord alust ei ole, kuid seda just ongi mõnikord vaja, et ma oma "august" välja tuleks ja naeru üles leiaks.
Sa tood mulle valuvaigistit, kui mu pea tahab lõhkeda ja joodad mind kui linnupoega, sest mõnikord ei ole ma ise võimeline vett jooma..
Sa annad, kui sul on ja mina annan, kui mul on... Meil ei ole kahju.
Me ei armukadetse, sest meil ei ole üksteise ees kohustusi ega ühiseid sihte. Me ei ole võõrad, kuid me ei ole ka sõbrad. Eraldi olles ei ole me need, kes me oleme koos, sest me pole siis kumbki oma maailmas, vaid loome hetkeks kolmanda.
Ma mõnikord ootan, et mu sülle surnud telefon heliseks, kuid kui ta seda ei tee, siis järelikult ei olnud vaja.. Ei olnud õige aeg. Mõnikord ma ootan pikalt, kuid mõnikord väsin ja loobun.. Aga ma olen alati õnnelik, kui sa jälle tuled, sest sa annad mulle uut jõudu minna ja olla teiste jaoks, kes mind vajavad.
Me mõlemad oleme rändurid, kes on alati teel**

Teree:)

Koperdasin eile segaduse otsa mu hinges ja uni ei leidnud minuni teed... Veeretasin mõtteid ühest toast teise, kõlgutades jalgu üle maailma ääre..
Üllatudes avastastasin tõe... Ja kaotasin selle sama ruttu, sest lühike mälu on tee õnneni...
Tõde aga on peidus.. Kui piisavalt kaevata, jõuab temani küll, kuid siis ei ole inimene enam õnnelik... Siis ta on teadlane või uurija politseis... Ja nemad ei oska olla õnnelikud selle üle, et lilled õitsevad ja puud on lehtes.. Nemad otsivad tõsist, külma ja kalki tõde, mis ei tee kedagi õnnelikuks, kuid nii mõnigi kord seab Õigluse jalule. Aga mida siis õiglus annab?
Tapetud inimese tagasi? Põletusarmide haightumise?
Ei.-.. Tegelikult on sellel ju hoopis kättemaksumaik, kättemaks aga hoopis võtab meilt, kui annab.
Teadlastega on üldse koomiline reaktsioonide jada.. Uskumatu, et neid veel kuskil palgal hoitakse.. Eks inimesel on kindlasti sisse kodeeritud arenemine, kuid meie ju tegelikult tegeleme kosmilise hooga hoopis hävitamisega, kui millegi loomisega..
Kõigepealt nad leiutasid, kuidas naftast kütust teha, sellega aastakümneid Maad saastades kõikvõimalike gaaside kui ka lagunematute juradega, siis veel need osooniaugud ja raketiteadus... Tänaseks oleme me nende "tubli töö " tulemusel jõudnud täpselt nii kaugele, et kasvuhooneefekt on ainult paari hüppe kaugusel... Antarktikas jäämäed sulavad, Golfi hoovus kaob ja Hurra- Palju õnne siinkohal kõikidele teadlastele- meile tuleb jääaeg!
Muidugi ma võin veel rääkida siinkohal kosmeetikatööstusest , mis on jõudnud välja iluoperatsioonideni ja neid asju ma võin siin lõputult välja tuua, millega tegelevad teadlased ja mis kõige hullem, meie( mina vähemalt) maksumaksjad, maksame kogu selle ürituse veel kinni!
Jumala eest, Sitta see planeet!!!
Noh.. Oled juba õnnelik?
Teate.. Ma ütlen teile saladuse...
Meil, inimestel, on algusest peale juba kõik olemas olnud.. Me lihtsalt ei oska hinnata ega hoida mis meil on.. Me näeme seda, mida meil ei ole ja see on aluseks eesmärkide püstitamisel?
Kuidas siis muidu on tekkinud tarbimisühiskond. Kõige parem näide on muidugi Dioni 3000 paari kingi... Kui inimene oli maalähedane, siis oli sul senikaua üks paar või kaks käimasid, kuni need ära kulusid...
Inimene andis instinktiivselt Maale oma jõu ja Maa andis talle vastu toidu, rahulolu ja une.
Aga eks te ise teate, milles seisneb teie õnn...Lossides ja luksuses või paljajalu vihmas tantsimises...
Ükspäev ma räägin teile poliitikast ka:)

Teate, mis julmalt närvi ajab???
Kopsik kolib kuuskile Kapa-Austraaliasse!!!!!
Ses mõttes, et nagu ma aru saan, siis ega mulle ei olegi üldse sõpru vaja onju?!
Mida rohkem ma mõtlen, seda rohkem ma hakkan mõtlema nendele aegadele, kus me oleme koos olnud ja kus käinud...
Ma ei mäleta, et ma kordagi oleks sinu peale olnud solvunud või et sa oleks mind millegagi vihastanud...
Ma ei mäleta, et sa oleks mulle kunagi midagi pahasti teinud.. Vastupidi!
Kui mul on häda käes, siis võtab see mees telefoni vastu sõnadega:" No kuidas ma saan sulle ära öelda", kui mul oli ükskord autot vaja laenata..
Te isegi ei kujuta ette, kui palju see mulle tähendas!
Ja meie lõunad ja muljetamised nädalavahetustest ja üleüldse...
Ja nüüd ta läheb minema!
Mulle lihtsalt ei mahu see pähe...
Eriti õel, ma ütleks..

Lilleke väljal...

Kuidagi tuleb mulle meelde kogu aeg Isaac Asimovi samanimeline raamat... Mul ei ole mitte midagi ja ma ei tahagi mitte midagi, ometi olen ma iseenda peremees:)

You are The High Priestess

Science, Wisdom, Knowledge, Education.

The High Priestess is the card of knowledge, instinctual, supernatural, secret knowledge. She holds scrolls of arcane information that she might, or might not reveal to you. The moon crown on her head as well as the crescent by her foot indicates her willingness to illuminate what you otherwise might not see, reveal the secrets you need to know. The High Priestess is also associated with the moon however and can also indicate change or fluxuation, particularily when it comes to your moods.

What Tarot Card are You?
Take the Test to Find Out.

Sest me....

Su õrnim osa mus varjul,
mu ümber Su tugevaim.
Me oleme ükssama keha,
kus tantsivad hing ja vaim.

Välja puhkame maailma väsimust
kindlusetuse piinast -
iga hommikut hoides kui esimest,
iga õhtut võttes kui viimast.

Kõik, mida vajad, tuleb su juurde
ühel või teisel varjatud kujul.
Kui tunned ta ära,
saab ta su omaks.

Kõik mida tahad, tuleb su juurde,
tunneb su ära ja saab sinu osaks.
Hinga, loe kümneni.

Hind selgub hiljem.

Stranded in paradise... Lost without You all..

Õnn kõlgutas jalga üle põlve ja itsitas mu kodutrepi peal, kelmikalt küsides:"kas sa said mu kuuenda kingi kätte?"
" Olen siiani hämmastuses.. Kuidas sa seda tegid?"
" See oli lihtne.. Istusime Armastusega maha ja tegime plaani, kuidas saaks panna teisi sinu kõrval nägema seda, mida sina läbi elad ja näha võimalusi, kuidas nemad saavad sinu jaoks olla olemas, sest me teame, kuidas sina oskad hinnata teiste armastust ja kuidas nende teod sulle lootust annavad, mida sa nii väga vajad."
"Jah, kuid kuidas ma saan neile anda tagasi samas vääringus ja enam, sest see, mis nemad tegid, on ju ometi hindamatu!.. Kuidas ma saaksin teha nii, et nemad ei jääks mulle andes millestki ilma ja et neil oleks veel rohkem?!"
Õnn kadus naeratades, minu pärast muretsemata, vaikusse, jättes mind üksi minu küsimustega, kuid ta teadis, et et ma olin just avanud oma elus ukse, mille taga on need, kes jäävad...

Ta vihkas iseend,
nii intensiivselt, et maksis kätte kõigile ,
kes teda armastasid.

See oli tema viis
panna end kannatama, see oli tema viis
paluda rohkemat.

Kui tähtis on silmale nähtamatu ja ainult südamega näeb hästi, siis mulle jääb nagu selgusetuks, miks meil seda ülejäänud kremplit vaja on?.. Hämamiseks? Ehk et siis ju võikski olla kogu aeg öö ja ainus, mis meis oleks mateeria, oleks süda..
Fredi küsis ükspäev, et miks süda lööb... Minu selgituste peale, et ala südamelihas ja vereringe ja nii edasi, tuli ainult lapselikult kannatamatu kordusküsimus: " emme, ma tean, milline on selle funktsioon, aga MIKS ta lööb? Kesse käsib??"
Tõesti? Kes käsib südamel verd edasi pumbata ja mis põhjusel üldse on elu maal? Kelle jaoks ja milleks on vaja?
Üleüldse, miks üldse midagi vaja on?
Tegelt mulle ei meeldigi üldse inimene olla.. Keegi võiks mind kassi pähe taltsutada ja kodustada... Kodustada vist on mind suht kerge, aga no taltsutamisega hakkab muidugi nalja saama:D
Aga.. Kes teab;)
Võib-olla ma ükspäev allungi provokatsioonidele ja lõpuks nurrun nii, et ise ka ei usu:)

Rraaaahh...

Kui sa ükspäev oled katki ja tahaksid kustutada kogu eksisteerivat maailma, siis tea, et mina tunnen sedasi täpselt iga päev, sest minu päevad on nagu öö- kogu aeg on pime ja ma ei näe mitte midagi... Welcome to my world!
Ma olen justkui marionett, kes ei suuda saavutada kontrolli oma tegude üle... Just nagu kuskil oleks keegi, kes tõmbab niite....
Ükspäev ma murran välja ennast sellest ringist ja astun minema... Ma ei tea, kes elab minu elu... Kes iganes ta ka on, ta teeb seda väääääga ebaadekvaatselt...
Ma tean, et ma ei tea mitte midagi.... Alguses tagasi...
Kes ma oleks, kui ma ei oleks mina.. Kas ma üldse oleks... Kas siis oleks midagi, mis meenutaks või käituks vähegi nagu mina?
Kopp on ees(mis annab muidugi uue võimaluse elus- ma võin vabalt ka karjääri teha:)...
Kas ma tohin lakata olemast?
Palun?????!!!

Numb...

Paar hirvehüpet, viis jänesehaaki ja läinud ma olengi... Hetk enne kustumist, sest tähed ei paista enam ja päikest ma ei näe, sest ta läks koos tähtedega looja, kutsudes kaasa kuu...
Kas te teate, mis tunne on surra janusse, olles rinnuni vees?
No vot... Ma juba hakkan vaikselt aimama...
Üldiselt peaks asjad niimoodi käima, et kui su keha ja vaim on väsinud, siis keha saadab ajule signaali, et nagu kebi lebosse... A mul on mingid vastuvõtjad vist rikkis, sest nagu ma mõnikord haigutan küll, aga magada ei mõista ma juba kaks kuud... Tõeliselt võigas on hommikul kell neli silm lahti teha ja ennast üles vihastada selle peale, et ise magada ei mõista... Mõnikord ma jonnin ka.. Ega ikka ei tõuse küll üles.. Vedelen siin... Ootan, millal kell heliseb, et oleks nagu normaalsem vähe...
Tegelt ma ootangi kogu aeg...
Ma saan aru, et Õnnel on nagu vääga tihe töögraafik ja nii mõnigi kord on ta juba peaaegu koputanud mu uksele, aga no vanad kunded on hakanud käest libisema ja ta on raudselt pidanud nende juurde minema, andes endale lubaduse, et küll ta minu ukseni ka jõuab.. No muidugi on see talle ka nüüd minu poolt kole tülikaks tehtud, sest mul on kombeks tihti kolida... Vat kui käib vanu uksimööda...
Siis on nüüd küll sitasti... Kellelgi on Õnne visiitkaart?? Ma helistaks talle ise...

So this is Good Bye

..No..You dont have to tell me...

Aeg tuli appi, hoolimata Elu ja Surma keelust...

Õnn vaatas Armastust heldinud pilgul... Armidest võrseid ajavad lilled lohutaksid ka kõige muserdatumat südant, takistades Leina ja Kaotust.
"Harjumatu on tunda," ütles Armastus jälle naeratavat pilku Õnne poole pöörates ja sisimas Lootust tänades, kuid teades, et edaspidi on Hirm alati ta lähedal valvamas, sest ka tema ei tahtnud, et Armastus peaks veelkord üle elama mõõgad südames või pisarad silmades...
Kaotus ja Lein läksid, sest nad ei näinud enam vajadust jääda..

Identiteet..

Pole tähtis, kui palju tarkust me enda ümber kuhjanud, endaga seisame ikka iga päev uuesti silmitsi, olles relvitu.. Seda muidugi juhul, kui me elame..
Ega kannike halvemini ei õitse kui roos.. Õitsemise kvaliteet on sama..Kui me muretseme, kuidas teised meid näevad,ehk et siis millise lillena me välja paistame, me unustame õitsemise...
Meie arvamus endast muutub täpselt siis, kui me tekitame endale arvamuse, et just nii ongi.. selline ma olengi.. Just siis juhtub midagi, mis sunnib meid käituma teisiti.. Paneb meid jälle kõike ümber kalkuleerima... Seda muidugi juhul ,kui me ikka elame.. Kui me oleme otsustanud vegeteerida ehk siis jääda oma põhimõtetele kindlaks no matter what, siis selle asemel, et areneda ja minna eluga kaasa, jääme hoopis ajalõksu kinni...
Praktika on see, mille läbi inimene areneb, sest ainult praktika annab elukogemuse:)

Thanks For the memories...

Vaata ennast! Ma lõhkusin su täitsa ära.. Ei! Ei ole vaja neid tükke nüüd kokku lappima hakata.. See poleks enam see, saad aru?
Sind ei ole enam olemas, sest ma kustutasin su ära.. Jap!
Nii lihtne see ongi. Kõik ongi nii kuramuse lihtne, et endal hakkab ka imelik... Aga noup, noup noup.. Ma ei mõtle, sest täna ei ole selleks sobivad tingimused lihtsalt..
Täna võin ma vabalt "lihtsa elu" Sille olla ja mul oleks ausalt jumala suur üllatus, kui ma teada saaks, et kapsas ikka maapeal kasvab, mitte puu otsas, nagu ma terve oma teadaoleva elu arvanud olen...
Ja kui te arvate, et ma nüüd eksinud naine olen, siis teie hoopis eksite- ma peangi olema täpselt selles punktis ja sellel samusel hetkel, sest kui ma alguses arvasin, et Neiu Lindaks olemine on lagi, siis nüüd avanes mul võimalus karjääri teha- Ma võin vabalt Kalevipojaks endaks ka saada, kui ma ainult lauakoorma katse läbi teeks... Kiva ma muidugi loopima ei hakkaks, sest see ei oleks lihtsalt stiilne.

My Beautiful Princess

"Ta läks selleks, et mitte kunagi enam tagasi tulla", ütles Lein Kaotusele, kes kurvastas kõige rohkem". "Lase sel kõigel minna! Unusta, et tal olid need viivud sinu jaoks, rebi välja need mõõgad oma kehast ja vaata, homme paistab ühelt õmbluselt juba armkude", püüdis Lootus puruks Armastust lohutada, kuid armastus nuttis...
"Kõik, mida ma olen tahtnud on ainult anda, kuid minult on alati võetud rohkem, kui mul on anda ja nii, kestana, on mind jäetud alati üksi, sest siis olen ma väsinud ja jõuetu...Alati minnakse uut allikat otsima...", proovis Armastus Kaotusele selgitada ja Kaotus mõistis, õrnalt Armastusel pead paitades...
Kuid Lootus ei andnud alla- karjudes raputas ta Armastust! " See ei ole veel põhjus surra! Ei ole veel sinu aeg, sest sul on veel nii palju, mille nimel elada!!! See, et sa ei ole veel leidnud seda, mida otsid, ei tähenda,et see kõik ei oleks sind ootamas ja et võid kogu oma elu anda Kaotusele!!!"
Vaid Lootus nägi, kuidas Elu ja Surm selle peale noogutasid...
"SEEKORD TA PÄÄSEB...," ütles Surm Elule fakti konstanteerides."Mul on Talle veel nii palju anda, liiga palju on teda ootamas..Ma olen talle kudunud õnnesalli, kuid ta peab veel veidi ootama," ütles Elu Lootusele..
"Kui ma vaid saaksin, läheksin kiiremini edasi, sest minu võimuses on parandada kõik haavad", ütles kaastundlik Aeg, kuid Surm ja Elu raputasid ainult pead... "Me ei saa kelleltki võtta nende õppetunde",ütles Elu kurvalt.."Täpselt samamoodi peab nüüd Armastus õppima elama armidega, kuid ta ei unusta iial, et on armastanud".
Ka Surm teadis, millest Elu räägib...

Kui häda häes, on kõik kaevud härgi täis...

autor offline l-e-s-t-a [vasta kirjale]- [teie kirjavahetus]
kellele online ancool
saadetud 23.02.2008 - 07:10anna spämmist teada
loetud 23.02.2008 - 14:48
vastatud -
in_read
ma kahetsen väga et tulin sinna,aga samas on hea meel kuna sain poisile õnne soovida.raske oli vaadata kuidas keegi teine sõidab minu asemel sinu autoga.ma poleks yles tulnud,aga tegelikult miks yles tulin oli mul põhjus.see muidugi ei vabanda mu käitumist,aga sina ei tea kui raske on näha armastatud inimest kellegi teisega.kus juures poja oli yllatunud ja ma nägin ta silmis seda,et see oli positiivne.ma tean et ei saa midagi enam heaks teha,aga ma loodan et sa mõistad mind.loodan et suudad andestada mu käitumise,telefoni kõned ja sõnumid.ma ei mõelnud sel hetkel mida mõtlesin.aga sellessuhtes sa tead mind et see mees kes su autoga sealt ära sõitis see mind ei takista.mul on kahju.......
. . .

Vastus.

Kahju on muidugi, et sa tegelikult ei arene, kuigi väidad, et oled palju õppinud... Sellest ei ole ju kasu, kui sa ei ole õppinud õpitut rakendama.
Kahju on, et sa Fredi sünnipäeva minu jaoks ära rikkusid.. Millal sa ükskord aru saad, et Fredi on laps... Neile on antud ülim võime andestada ja unustada...
Aga lause, et ma ei mõelnud sel hetkel seda, mida mõtlesin... Sellest lausest võib vabalt järeldada, et sinu areng võrdub lausega "tule eile meile, too homne leht ka kaasa"...
See võib isegi patoloogia alla kuuluda...

Yllatused on elu viies element:)

Hüvasti jätmata

Sõnu polnud. Polnudki vaja.
Ka pilkudes helises pilge.
Lõime puruks koosoldud aja.
Ja kumbki ei korjanud kilde.

Sinkjas naeratus huulil, sa läksid.
Jäi hingeaur rippuma õhku.
Seda vaadates taipasin äkki,
kui õudselt külm on see õhtu.

Lõige

Igal pool viibib Ta võõrsil.
Vaim, kes ei kehane, kohane,
kõigest näeb läbi,
aga ei näe iseennast.

Ta armastus aurub keevaveeallikana.
Ta liigub nii kiiresti, et näib,
nagu Ta püsiks paigal.

See paik on kõikjal ja kõiges,
alati kaugel.
Kõik tunnevad Temas end ära,
tundmata Teda.

See tüdruk ei tule enam, ta teiseks
on saanud.
Puuks või kiviks või tuuleks või
kust mina tean.

Üle kuristiku...

Ma ütlen: armastus. See pole vale.
Kui tahad kuulda, tule lähemale.
Kui tahad tunda, tule päris ligi.
Kuid rohkem ma ei ütle ometigi.

Ma ütlen: armastus. Ja kõik on öeldud,
Mis? Ma ei kuule hästi, mis sa küsid.
Jah, kõik võib olla. Jah. Võib-olla möödub.
Kuid imelik, et ta nii kaua püsib.

Settimine

aegamisi musse tuleb rahu
settib kõik mis olnud hajali
see mis ära minusse ei mahu
jääbki mööda ilma laiali

osa sest jääb minu sõpradesse
vahel kaugelt vastu kajades
nii ka nemad jäävad minu sisse
elan surmani neid vajades

Mossitus...

tahtmatult lõikan end lahti
maailma heledast raamatust
küsid mis minuga lahti
ning sinu hääles on saamatust

valede magusat prahti
tõsidus varjab kui tüll
sinustki lõikan end lahti
küsid on valus on küll

Taraa:)

Eile oli vahva õhtu, kui see hirm öö ees ei oleks korraks seganud.
Otsustasin, et no ei.. Aitab küll sellest alkotamisest- elu tahab elamist.. Et mitte öelda, et alko lihtsalt otsa sai ja juurde muretsemiseks ei jätku kapitali:)
Kõik on mõtlemises kinni:)
Nojah.. Ja siis hakkaski öö tulema ja mõtlesin, et kuidas nüüd siis olla ja kuidagi ei tahtnud ära mahtuda endasse...A siis mul tuli meelde, et mul jäi Sugulasega üks jutt pooleli ja see annab hea võimaluse talle helistada ja asja teha, et tegelt olen ma julge kui öökull, mina ju ometi ei põe mingit öö tulekut..Ma ei saa seda endale lihtsalt lubada:)
No mõeldud, tehtud. Helistasingi. Toimus jällegi üks tõsine arenguvestlus, nagu alati, kui meie kaks mingitpidi kokku puutume, aga see ei olnud üldse peamine.. Sugulasel on madal hääl ja kui ta oma teooriaid räägib, siis ta teeb seda üsna monotoonse häälega, mis oli nii uinutav, et mingil hetkel ma talle teatasingi, et kle... Mul tuli uni ja ma nüüd lõpetan:)
Peakski hakkama talle enne magamaminekut helistama:)
Heh.. Ja mõned tarbivad unerohtusid:)
Tegelikult on ainult Sugulase numbrit vaja:P

Välgatus..

Kui keegi ei saa kedagi omada, siis ju puudub ometi võimalus kedagi kaotada... Pika mõtlemise tulemusel avastasime Sugulasega, et tõesti, me ei saa kedagi kaotada, kuid kaotame osa endast... See tegi kõik veel hullemaks, sest kerge ju on mõelda, et kaotad kellegi, kuid kui kaotame neeru või mingi muu organi, on see ikka kole küll.. Osa endast on ikka osa endast...

Generaator, stabilisaator, karburaator- Mehhaanik minust ükspäev saab!

Nii... Kui kuidagi ei saa, siis kuidagi saab alati.. Vaja on leida ainult garaaž, igasugu võtmeid ja mutreid (relakas ka, kui ma otsutan ükspäev, et mul peab kabrio olema), siis mul peab olema see "jaaniuss" millega saab valgust näidata.. Tore oleks kui kanal oleks ka või vähemalt need "käpad", mis autu üles upitavad.. Ma tahaks näha ka ikka, mis seal all on onjä.. Noh... Ja siis saabki vahetatud nii õli kui puksid kui ka rooliots, turbo saab tuunitud ja nukkvõllid lihvitud, lisaõhuvõtukohad puuritud, tviitrid paigaldatud, auto üle maalerdatud(elevandiluuvalgeks muuseas) ja pirnud vahetan ka ära.. Faasides tuleb aint selgusele jõuda ja pole see ka midagi keerulist:)... Midagi oli veel vahetada vaja. ..Sarniirid vott.. Need tuleb ka ikka vahetada.. Muidu on uued puksid üksi õnnetud.. Jah.. Niimoodi minust saabki mehhaanikmaalerkokkkondiiterkeevitaja:)
Isegi geelküüsi võin panna, kui kellelgi vääga vaja on:P

See vaikiv hetk mu silmis oli nutt..
Kas teadsid, et mu süda uskus veel?
See oli kord üks ilus muinasjutt
Mu ainus hing, mu mõte, pilt ja keel..

See vaikiv hetk mu silmis oli nutt!
Su pilkudes ei ole enam vastust
Veel uskuda ma tahaks võimatut
Ent ikka kevadesse üksi astun..

See vaikiv hetk mu silmis oli nutt..
Ei lõpe hästi iga muinasjutt...

Sulle

Mina andsin Sinule elu Sina aga mulle pohjuse elada

Ma hoian Su käsi, mu kallis
Kui tuju Sul nukker ja hall
Mu kingitud villases sallis
Ei tundu nii käre külm talv

Ma korjan Su üles, kui langed
Ja üksinda tõusta ei saa
Ei hooli, et väljas on hanged
Mu juures küll sooja saad...

Ent minulgi vahel on valus
Kui peitma pean pisaraid
Ma tean, et Sa kergelt ei talu
Mu kurbuse tagamaid.

Kas aimad, kui habras on niit
Mis mind Sinu või eluga seob...

Rise and shine!

Tühi on kõik mu sees.. Kuid ma ei ole õnnetu... See on paus, mis paisub ja nõuab oma.
Armastus ei ole kadunud..Ta lihtsalt puhkab, et ärgata uuele elule.
Väsimatult otsime elust paremat, nõuame kvaliteeti, kuid elu- seda me õpime hindama alles siis, kui see otsa saama hakkab..

Pidev ootamine ei lase võtta aega maha..Vabadus küll, kuid ma olen üksi..Üksi olin ka suhtes, seega ei ole suurt vahet...
Me unistame, kuid teadmata, mida me tahame, unistame endale vastu..
Naerame, kuid hing nutab, saamata toitu.. Nutame, kui hing enam vastu ei pea... Alles siis, kui hing on alla andnud mõistame, mida me temaga teinud oleme.. Saabub paus, mida me nii väga vajame- Alles siis suudame jälle armastada ja olla armastatud..

Tahtsin ju ainult soojust , õnne, rõõmu ja vabadust....

Vead on selleks, et neist õppida, mitte kahetsemiseks. Armastus ei ole kunagi viga! Ärge võtke teda vastu, kui vaenlast, sest kardate saada haiget..Mõelge parem, mida te teeks siis, kui te ei kardaks, ja vastused ongi käes..
Ärge oodake kunagi mitte millegagi, sest järgmist hetke võibolla ei tule, Olge ausad isendaga, sest ainult siis on Teil võimalik õppida austama teisi enda ümber.
Elu on liikumine ja areng. Leidke endas üles laps ja te saate teada, mis on siiras rõõm, leidke endas täiskasvanu ja Te näete võimalusi elus, leidke endas üles vanem ja Te saate teada, mida tähendab ülim armastus, mida inimene tunda võib..
Jookske, kui enam kõndida ei ole võimalik... Kukkuge, kui enam seista ei jaksa.. Laulge, kui õnn enam ära ei mahu..Röökige, kui hinge enam koguda ei jaksa...
Naerge, kui süda naerab..
Lihtsuses peitub täius, mu Sõbrad...

Suur kummardus ebaõnnestumistele mu elus...

Selleks, et oma elu pea peale keerata on vaja ju ainult ühte hetke.. Ja sealt algabki allakäik metsistunud radadele, kus kehtivad hundiseadused ja suutmatus olla...
Ma tean, et see ei ole veel kõik...
See jätkub, kuni murdun, kuid õnneks ei ole sinnani pikk maa...
Siis saab jälle otsast alata ja mäkketõus alaku!

Uuesti...

Ma justkui sünniks uuesti...Ja kindlasti on ka sündijal valus... Aga iga korraga on kergem ja valutum...
Täna on muutunud naljakaks terminiks nagu ka tulevik või homme..
Küll ma üle saan, sest mis ei tapa, teeb tugevaks ja mul ei olegi kaugel enam see neiulindasus:)
Mida vähem teistest hoolid, seda vähem on sul kohustusi:)
Vott tarkuseterake ka.. Ega ikka ei tohi endale kedagi ligi lasta, sest sina oled see, kes lõpuks haiget saab ja puru läheb.
A no eks ma ise olen ka nõrguke ja natuke otu ka.. Aga see jälle omakorda ju tähendab, et mul on kõvasti arenemisruumi:)