Tühi on kõik mu sees.. Kuid ma ei ole õnnetu... See on paus, mis paisub ja nõuab oma.
Armastus ei ole kadunud..Ta lihtsalt puhkab, et ärgata uuele elule.
Väsimatult otsime elust paremat, nõuame kvaliteeti, kuid elu- seda me õpime hindama alles siis, kui see otsa saama hakkab..
Pidev ootamine ei lase võtta aega maha..Vabadus küll, kuid ma olen üksi..Üksi olin ka suhtes, seega ei ole suurt vahet...
Me unistame, kuid teadmata, mida me tahame, unistame endale vastu..
Naerame, kuid hing nutab, saamata toitu.. Nutame, kui hing enam vastu ei pea... Alles siis, kui hing on alla andnud mõistame, mida me temaga teinud oleme.. Saabub paus, mida me nii väga vajame- Alles siis suudame jälle armastada ja olla armastatud..
Tahtsin ju ainult soojust , õnne, rõõmu ja vabadust....
Vead on selleks, et neist õppida, mitte kahetsemiseks. Armastus ei ole kunagi viga! Ärge võtke teda vastu, kui vaenlast, sest kardate saada haiget..Mõelge parem, mida te teeks siis, kui te ei kardaks, ja vastused ongi käes..
Ärge oodake kunagi mitte millegagi, sest järgmist hetke võibolla ei tule, Olge ausad isendaga, sest ainult siis on Teil võimalik õppida austama teisi enda ümber.
Elu on liikumine ja areng. Leidke endas üles laps ja te saate teada, mis on siiras rõõm, leidke endas täiskasvanu ja Te näete võimalusi elus, leidke endas üles vanem ja Te saate teada, mida tähendab ülim armastus, mida inimene tunda võib..
Jookske, kui enam kõndida ei ole võimalik... Kukkuge, kui enam seista ei jaksa.. Laulge, kui õnn enam ära ei mahu..Röökige, kui hinge enam koguda ei jaksa...
Naerge, kui süda naerab..
Lihtsuses peitub täius, mu Sõbrad...
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar