Now its safe to turn off your brain:D

Kui te peaks teada tahtma, kuidas möödus mu sünnipäev, siis te võite juba ette muigatada:D
Hommik algas ilusasti ja paljutõotavalt- kell miski pool seitse hommikul kohv voodis ja roosa sisuga hallikasrohelise kaktuse võrra rikkamana..
Kapitaliga on mul viimasel ajal alati mingid hämarad lood( enamasti seda ei ole), seega mõtlesin, et no tööl tuleb midagi korraldada, et istume või midagi.. Istusin oma roosas hommikumantlis, jõin kohvi ja jõllitasin eelmine õhtu valmis kokatud makarone hakklihaga ja idee oligi olemas... Kapist leidsin ühe Tsernobõli tomati( muidu täitsa Eesti oma, aga kosmiliselt suur), pool pikka kurki( ja ei arva siin midagi, mis teisest poolest sai), porrut ja sedasi te oleksitegi mind mind leidnud kell 7 hakkimas suure hooga:)
Ettevalmistused sujusid perfecto kui välja arvata, et Fredil ei ole kingi, nii et tuli minna ülikonnas ja tennistega:).. Ja oligi aeg minna Fretsi aktusele.. Poolel teel sinna tuli pähe, et ennemuiste ikka kiputi õpetajatele lilli viima, et no.. nad on ehk ka vaeva näind või midagi sinnakanti.. Kimasin siis Sitsi tänavale lillepoodi, ise õnnelik, et kedagi ei ole ees tolknemas, et saan oma hüved ruttu kätte, kui teatati minu pangakaarti nähes sulaselges vene keeles, et Meil EI saa kaardiga maksta!
No mis mõttes!!! Kogusin ennast ja ei lasknud oma heal tujul mitte raugeda, seades autol sammud säästuka poole.. Kuskilt oli nagu meelde jäänud, et nad seal miskeid potililli müütasid... See oli tõeline bingo.. Sain terve roosikimbu.. Ilma juurteta ja puha! Jube lahe!... Pärast kümmet mintsa sabas seismist ma suutsin ikka veel naeratada, kuid pärast kahekümne minuti möödumist hakkasid kõik Kopli parmud kuidagi eriliselt haisema, vanamutid käisid närvidele ja müüjad tundusid nagu teod kurvis.. Pärast 25 minutit tundsin, et kontsad ikka ei ole minu jaoks, kõik parmud said minult "kui pilgud tapaks" pilke ja oli tahtmine selle sama maltsakimbuga kõik laiali ajada.. Ostku oma piim ja kaks troinoid siis, kui mind ei ole! Pärast kolmekümmet minutit ma lihtsalt trügisin inimestest mööda kassani ja teatasin,et mul on aktusele minek ja nüüd maksan mina! Ma eirasin kõiki üllatunud pilke, maksin ära ja olin kole õnnelik, et eluga pääsesin, sest lisaks kõigele olin ka veel invaliidi kohale parkinud.. Ehk keegi sellepärast ei julgenudki midagi öelda.. Ajuinvaliid või midagi ja mine neid hulle tea:D
No nii.. Väikese hilinemisega ja lõõtsutade me sinna mingisse imepisikesse raamatukokku jõudsimegi. Aktus nagu aktus ikka, pilt tehtud, kuidas Märt kiituskirja üle annab ja paar laulu vahele ja läbi see üritus saigi.. Mul edasi orgunnitud, et mul emme tuleb minu juurde Fretsi hoidma seniks , kui ma tööl olen ja et siis saab kohe peale tööd Vaida poole ajama panna. Jah.. Emme tuli, lilled ja puha meile mõlemale Fretsiga ja rääkis, kuidas ta meid armastab ja asjad, samal ajal krõpsupakki Fredile andes..
Noo... Ma nagu selline öko veidi peast onju.. Et no.. Ta niigi pidevalt haige ja kahvatu, et pole nagu minu arust vaja kasvavale lapsele mingit säilitusainetekomplekti sisse sööta eksju.. Tundsin, kuidas veri hakkab pähe juba lööma, kuid katsusin ennast ikka maha rahustada, et no las olla, ta tubli poiss old ka ja ... Millegagi sai emme igal juhul veel hakkama nii, et ära minnes ma unustasin oma telefoni maha:S
Tööl läks jube ruttu kõik, aeg lausa ületas ennast, õppides jooksma ja helistab vahetult enne tööpäeva lõppu emme, kes rõõmsa häälega teatab, et nemad on nüüd Stromkal, et mingu ma sinna järgi.. Bljaad...Mõtlesin, et mul läheb silme eest mustaks... Proovige ise tipptunni ajal sünnitusmaja poolt tulles Kolde ristmikul vasakpööret teha !!!!! Korraldasin skandaali, et no mis te nüüd sinna ära kaotasite? Mul ju kõik valmis mõeldud, et kuhu ja kuidas ja mis järjekorras.. Ütlesin, et hakake nüüd ruttu koju minema, et sinna ma neile küll järgi ei lähe! Emme siis kukkus vabandama, et laps kole kahvatu on ja mis me seal hoovi peal ikka oleme... rrraaaaahhh!!! Ei saanud nähvamata jätta, et ostku aga veel krõpse kokku ja ärgu järgmine kord coca-colat unustagu, et siis saab ta kindlasti oma tervise ja jume tagasi!
Heliseb 15 min. pärast uuesti telefon, et kuule, me läheme "Nisu" peatusesse, tule ja võta Frets sealt peale!! No siis ma mõtlesin küll, et ma hakkan röökima!!! Ma ei ole kolm aastat ühistranspordiga sõitnud!! Kust kurjam, mina tean, kus on "Nisu" peatus, ah!! Emme siis seletab, et no Karmarksist järgmine peatus!! Mis asi on Karmarks???!!!! Et kas vana Minski poe juures we? ei sealt edasi, et kas ma olen loll ja ei tea, kus seal Selver asub!
No raibe! Loobusin ja ütlesin, et tulen sinna siis jah, ise mõtlesin, et kui ma peaks emmega Aliast mängima, siis see oleks kindel surm kas tema või minu jaoks!! Äkki saaks Darwini auhinna ka.. Ikkagi teadaolevalt esimene, kes Aliast mängides surma saab:)
Kolde ristis oleksin äärepealt bussiga lähikontakti teind.. See ei näinud mind ja kukkus nikerdama seal rismikul.. Hetkeks unustasime mõlemad bussijuhiga käed signaali peale.. Mõtlesin, et mida veel!! Jõudsin siis peatusesse ja seal nad olidki.. A see on miski nõme peatus, et no.. Bussitaskut ei ole ja kui buss peatub, siis on üks sõidurada nagu kinni. A mul just buss ees, et jee, saan lapse ilusti peale võtta, et ei takista asjatult liiklust, kui järsku oli mul taga ka buss, kes tuututama kukkus! Ossa, kus ma ehmatasin.. Emme oli ka nii ähmi täis, et jättis autoust kinni pannes Fretsil jala vahele.. Nii.. Mul oli nuttev laps, tuututavad bussid ja katkised närvid!!!!!
Õnneks jõudsime ilma suuremate sekeldusteta Vaita ja kohe mõnuga istusime Mamyga maha ja suitsetasime kohvi lürpides...
Mõtlesin, et Trinzuga oleks vahva suhelda täna.. Teeks mingi vaikse sünnipäevaõhtu peaaegu kahekesi..
Njaah... Trintzu ütles, et tema jõudis hommikul kell pool neli koju, et millal sa magama said:)
Ma võin kätt südamele pannes vanduda, et eile oli vääga sinine teisipäev ja koomiksist tuttava mõttemulli sees oli minul ainult voodi:)