"Vaata! Ma korjasin üles kõik killud, mis tookord sinust teepervele jäid ning püüdsin taastada seda, mis see kunagi oli. Tuli küll vähe teine kuju ning kindlasti jäid mõned killud puudu, kuid proovi.. Ma andsin endast parima", ütles Lootus tüdrukule..
 Aeg naeris teades, et Lootus liimis südame kokku Headuse, Sitkuse ja lõputu Armastusega. Kui ka keegi saaks killu välja, lisaks see lihtsalt omapära. Lootus pilgutas vandeseltslaslikult silma ja asetas varem olnud tühimikku pulseeriva, justkui Elust rabeleva südame.
  Aeg palus Minevikul vaikselt, justkui märkamatult tuhmistada vanu Mälestusi.. Isegi kui need tulevad meelde, siis ei tee need enam haiget. Kindlasti ei kao need igaveseks. Need jäävad täiustama tervikut.
Tüdruk tänas Aega ja Tulevikku, kes ei kaotanud Usku ning naeratades Tulevikul käest kinni võttes, asus uuesti teele Vabaduse poole, Lootus justkui lapse kombel nendega kaasa tantsklemas..
 "Kõik läheb hästi", pomises Aeg rahulolevalt habemesse ja läinud nad olidki..