Reha

Olen homme parem, kui olin eile Olen homme parem, kui olin täna Ehk musta merd homme seilan Tehtud vead, need kingin ma ära Alustan algusest, uuesti üksinda Kirjutan peatükki esimesed read Valan välja, annan ära, tuimestan Kõike, mis seda vajab Annan Su ära, ei.. homsesse kaasa ei võta Sest tulevik algas täna Mul pole Su elus kohta. Ja ära ütle, et kui või ehk või aga Ma näen ju, tundsin Su endas ära Sa oled mu vabandus, argus ja suutmatus Sa oled mu nice and slow Sa oled mu tahaneitaha Sa oled mu tulevikuta õnnehetk Lootuste viljatu põllumaa Sa oled mu kius, sarkasm ja naer See leek, mis on määratud surema Sa oled see, kes minust teeb paha Sa oled mu kurbus, mu hingele keha Mu vaikus ja igareedene reha Sa oled see armastus, kes meelde tuletab Minu sees elavat jumalannat Keda ma iga päev matan ja materdan Ta ei tohi olla, ta ühiskonnale on liiast Sa oled mu südame pisarad Sest just nii saan ka mina nutta Sa oled mu sinine, mu esmaspäev Mu pohmakas, mu  vaikiv raev Sa oled see mõõk mis kivisse raius "ma tahan" Sa oled see värv, mis mu kurbusesse tagasi tõi sära  Vaid selleks, et meenutada mulle mu surelikkust ja tahet olla vaba Või just seotud.. Ilma ahelateta.. Sa oled minu hinge vaikiv nutt Ei lõpe hästi iga muinasjutt.