Igal pool viibib Ta võõrsil.
Vaim, kes ei kehane, kohane,
kõigest näeb läbi,
aga ei näe iseennast.
Ta armastus aurub keevaveeallikana.
Ta liigub nii kiiresti, et näib,
nagu Ta püsiks paigal.
See paik on kõikjal ja kõiges,
alati kaugel.
Kõik tunnevad Temas end ära,
tundmata Teda.
See tüdruk ei tule enam, ta teiseks
on saanud.
Puuks või kiviks või tuuleks või
kust mina tean.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar