esmaspäev, 19. mai 2008

Kodumaata mees...

Mina ei ole sinu otsingutel ei sihtpunkt ega ka kaasteeline.. Sinu jaoks olen võimalus lõigata ennast välja oma elust või tuua sellest täpselt nii palju kaasa, kui ise tahad. Mina olen sinu paus ja tagahoov, kus on rahu ning vaikus.. Ei ühtegi nõudmist ega soovi, sest ma tean, kes sa oled. Ma annan sulle kodusoojuse ja teadmise, et sa ei pea olema keegi teine, kes sa ei ole.
Sa ei pea kartma, et sa mulle haiget teed, sest seda sa teed nagunii, ilma et sa isegi teaks. Võimalik, et ka mina sulle..
Sa ei ole minu jaoks, nagu ei ole ka mina sinu jaoks, kuid me oleme üksteisele puhkus nendest, kellede jaoks me oleme.
Sa oled keegi, kes ei küsi liigseid küsimusi, sest sa ei taha, et sulle valetatakse. Sa viid mind ära minu maailmast ja tutvustad mulle oma maailma, mis on minu jaoks nii kauge ja võõras, kuid sellepärast ongi põnev.. Sa kuulad mind ära, kui ma nutan ja lubad asju, millel mõnikord alust ei ole, kuid seda just ongi mõnikord vaja, et ma oma "august" välja tuleks ja naeru üles leiaks.
Sa tood mulle valuvaigistit, kui mu pea tahab lõhkeda ja joodad mind kui linnupoega, sest mõnikord ei ole ma ise võimeline vett jooma..
Sa annad, kui sul on ja mina annan, kui mul on... Meil ei ole kahju.
Me ei armukadetse, sest meil ei ole üksteise ees kohustusi ega ühiseid sihte. Me ei ole võõrad, kuid me ei ole ka sõbrad. Eraldi olles ei ole me need, kes me oleme koos, sest me pole siis kumbki oma maailmas, vaid loome hetkeks kolmanda.
Ma mõnikord ootan, et mu sülle surnud telefon heliseks, kuid kui ta seda ei tee, siis järelikult ei olnud vaja.. Ei olnud õige aeg. Mõnikord ma ootan pikalt, kuid mõnikord väsin ja loobun.. Aga ma olen alati õnnelik, kui sa jälle tuled, sest sa annad mulle uut jõudu minna ja olla teiste jaoks, kes mind vajavad.
Me mõlemad oleme rändurid, kes on alati teel**

Kommentaare ei ole: