Õnn kõlgutas jalga üle põlve ja itsitas mu kodutrepi peal, kelmikalt küsides:"kas sa said mu kuuenda kingi kätte?"
" Olen siiani hämmastuses.. Kuidas sa seda tegid?"
" See oli lihtne.. Istusime Armastusega maha ja tegime plaani, kuidas saaks panna teisi sinu kõrval nägema seda, mida sina läbi elad ja näha võimalusi, kuidas nemad saavad sinu jaoks olla olemas, sest me teame, kuidas sina oskad hinnata teiste armastust ja kuidas nende teod sulle lootust annavad, mida sa nii väga vajad."
"Jah, kuid kuidas ma saan neile anda tagasi samas vääringus ja enam, sest see, mis nemad tegid, on ju ometi hindamatu!.. Kuidas ma saaksin teha nii, et nemad ei jääks mulle andes millestki ilma ja et neil oleks veel rohkem?!"
Õnn kadus naeratades, minu pärast muretsemata, vaikusse, jättes mind üksi minu küsimustega, kuid ta teadis, et et ma olin just avanud oma elus ukse, mille taga on need, kes jäävad...
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar