Pealkiri

Justki vahedad noad oleks järsku leidnud tee minu hallolluseni.. Justkui närbun..Kaotan mõtte ja lennutan ära värvilised unenäod ja roosad prillid.. Mõned asjad on jube ebameeldivad nagu kohvipuru suus või mooniseemned hammaste vahel.. Aga ma arvan, et homne on parem ja ilma vihmata... Ilma..
Naljakas sõna on ilma.. Mõni paneb oma vaesele vastsündinud lapsele Ilma nimeks...Kas see ei määra jube sellest hetkest väikese imiku saatust olla alati ilma kõigest, millest on võimalik olla ilma.. Ka nimest.. Kas see ei ole mitte vanemate (vaimu)vaesuse virvendus peegelsiledal otsmikul?
Ilmaruum on küll tuletatud teistest sõnadest, kuid praeguses kontekstis kõlab see just kuidagi valusalt kriipivalt.. Kogum tühjust, sest ruum on jäetud ilma varasemast täiusest..Aga ehk see tähendab hoopis seda, et ring sai täis? 380 kraadi on läbitud ja nullpunkt on kolinal tagasi?
Ükspäev ma mõtlesin( õigem oleks öelda öö, sest öös on rohkem asju) palju kaosest, vabadusest ja armastusest ja õnnest..Ja jõudsin järeldusele, et kui kõik kolm on maksimumis, olemegi jõudnud kaose ukse taha...