Ma jään teepervele..

Inimesed vahetuvad,
Kuid kõnnime ikka samu radu.

Ma püüan teha teisiti,
Muuta pilvi kohevamaks
Ja tuule sosinate meldoodiat salalikumaks.

Sa astud jälle lompidesse,
Tood vabanduseks samu sõnu.

Ma ei julge enam mõelda,
Unistada,
Et ehk siiski sirelid õitsevad homme uuesti
ja et iga vihmapiisk
meenutab Sulle mind.

Jah,
Alati valus,
Ma teadsin,
tean.

Tahan,et ütleksid,
Et Su jalad on valusad
Ja Sa ei jaksa enam komistada.

Ära mine niisama.
On pime
Ja ma ei märka kui kaod,
Sest Sa ei hoia mu kätt.