Ajalõng on loonud ennast uueks- rohkem Elu, rohkem Õnne, rohkem Armastust.. Raskelt krigisevate telgede vahel on tükk Elu, mis venitab ennast lõputult.. Õhenedes kerib Elu ennast kokku.. Kogub kõik Mälestused suureks puntraks, laseb Minevikul selle ilma emotsioonita läbi kraasida, et oleks võimalik luua olnust uus, tugevam heie. Restart, ütleks selle peale mõni minu sõber.
 Uus võimalus Eluks, millesse varem Usku ei olnud.
Just sel hetkel leidis Tüdruk ennast teel, kus Mineviku inimesed kohtusid Oleviku inimestega, luues kolossaalse keerise..
 "Minna tagasi või edasi.. Jääda seisma siia, kus olen..", mõtles tüdruk. Ta teadis, et otsustav hetk on peagi käes ning siis ei ole enam võimalust mõelda või Minevikus keritud ajalõnga peas edasi- tagasi kedrata.