Sinule, Kallis, on mõeldud see laul...

See kauaoodatud päev jõudiski kohale...
"Ma leidsin su lõpuks üles", ütles Õnn rõõmsalt ukse vahelt sisse piiludes.."Mul on sulle midagi!"
Just nagu jõuluvana, hakkas ta oma suurest kotist asju välja pakkima, ise sealjuures muheledes, nähes mind nagu väikest last, kes särasilmil ja niheledes ootab, millal saab kõik ruttu piuh ja pauh välja kougitud, et saaks lõpuks ometi lahti harutama hakata.
Esimene kink oli Naer, mille üle ma kohutavalt õnnelik olin, sest olin sellest juba ammu puudust tundnud.. Teiseks harutasin lahti Rõõmu, mis kohe mõjuma hakkas. Kolmas kink oli Rahu, et ma ei närveeriks asjade pärast, mis ei ole minu võimuses muuta ja neljas kink oli oskus olla õnnelik, mille juba ammu unustanud olin...
Viies ja kõige tähtsam kink oli Õnne sünonüüm. " See saab olema Osa sinust, kuna teie mõtted saavad energiat ühest allikast ja teid on vormitud ühest mateeriast. Kujundasin ta täpselt selliseks, et koos oleksite oma universumite tuum, luues aegamisi oma ühise universumi. Ma nägin selle viimasega väga kaua vaeva,sest sa oled mind kaua oodanud ja tahtsin, et mind lõpuks nähes sa ei pettuks", selgitas Õnn, ulatades uhkelt üle viienda kingi.
" Jah, ma ootasin Sind... Kaua ja.. Korraks hakkasin juba kahtlema, kas Sa üldse tuled, kuid Sinu ootamine oli kõike seda väärt, sest see, mis Sa mulle praegu andsid, sellega on kõik tasutud... Isegi minu elu".
Ta võttis mu käe ja suudles seda galantselt..
Siis lahkus ta vaikselt, nagu oli tulnudki...